Lihtne näpunäide, kuidas saada suvist ja mõnusat keelekastet.
INIMMAHL
Koostisosad:
1 inimene
Abivahendid:
Suurema sisestusavaga marjapurustaja
Suurem vann
Mahlapress
Kopsik
Mahlanõu
Joogiklaasid
Võtta üks inimene. Ei ole vahet, kas vana või noor, mees või naine, must või valge. Pesta kogu keha sooja vee ja seebiga puhtaks. Keha kuivatada. Soovitav on ihukarvad raseerida (aeganõudvam, kuid erootilisem) või leeklambiga põletada (kiirem, kuid haisvam). Käivitada marjapurustaja. Suruda inimene pea ees marjapurustajasse. See on kogu protseduuri kõige raskem koht, sest lisaks pehmele ihule peab purustaja suutma purustada ka luud. Säilitada rahu ning püüda kasvõi mitmekesi kogu keha purustajast läbi ajada. Proovida teise variandina ka keha tükkide kaupa purustamist. Varuda purustaja alla suurem vann, mis mahutaks kogu purustatud massi.
Järgmiseks seada valmis mahlapress. Laotada purustatud inimmass kopsikuga ühtlaselt pressimisriide peale laiali. Voltida riie hoolikalt kokku ning asetada vaheplaat peale. Seejärel laduda järgmine kiht ja nii edasi kuni pressimisriiet jätkub. Asetada kõige pealmise kihi peale raskus ning seada press pinge alla. Pressi tila alla asetada mahlanõu. Seejärel alustada pressimist spetsiaalse pressi abil. Esialgu pressida nõrgema jõuga kuni suurem osa mahlast on välja pressitud, vastasel korral võib mahl riide vahelt välja pritsida. Kui mahla vool on nõrgenenud, pressida tugevamini, et massist viimane mahlapiisk kätte saada. Seejärel lasta press lõdvaks.
Valmis mahl kallata otse klaasidesse ja kaunistada orhideedega ning nautida kaunist suvepäeva.
Teine võimalus oleks otsene aadri laskmine, aga see oleks liiga labane. Tõelise maitseelamuse saate ikkagi peale eelneva protseduuri läbitegemist.
esmaspäev, 25. mai 2009
esmaspäev, 18. mai 2009
UUESTISÜND
Eetikuametit pidav tõupuhas moralist võttis julguse kokku ning vaatas tuttavate soovitusel ühtejutti ära järgmised videoklipid: 2Girls1Cup, 2Girls1Finger, 4GirlsFingerPaint, 2Girls1Bowl, 2Girls1Pitcher, 2Girls1Cracker, 8GirlsNoCup, Kids-In-The-Sandbox, 1Guy1Cup, 2Guys1Horse, Church Of Fudge, BME Pain Olympics, Spankwire Challenge.
Pärast seda sai temast uus inimene. Ta vahetas koguni oma nime ja identiteedi ning hakkas elama hoopis risti vastupidist elu. Tuttavatele pole ta siiani andestanud.
Pärast seda sai temast uus inimene. Ta vahetas koguni oma nime ja identiteedi ning hakkas elama hoopis risti vastupidist elu. Tuttavatele pole ta siiani andestanud.
teisipäev, 12. mai 2009
INKVISITSIOON
KOHTUABI: "Kaebealune, püsti tõusta! Peakohtunik siseneb!"
PEAKOHTUNIK: "Istuge! Nii! Mis meil siin siis on... Kes Te olete ja mis on Teie nimi?"
SÜÜALUNE: "Austatud eesistuja, mina olen kiropraktik ja mu nimi on..."
PEAKOHTUNIK: "Küllalt! Mul polegi Teie nime tarvis, härra kiropraktik. Kas Te oskate aimata, miks Te siin minu palge ees olete?"
SÜÜALUNE: "Ma ravin inimesi ja..."
PEAKOHTUNIK: "Te olete sellepärast siin, sest arvate ennast olevat parem ravija kui meie issand!"
SÜÜALUNE: "Teie Kõrgeausus, mul on meditsiiniline kõrgem haridus ja ma olen inimesi ravinud juba mitukümmend aastat. Kõik on terveks saanud. Issanda ravimisvõimes ma pole kunagi kahelnud."
PEAKOHTUNIK: "Aga miks Te siis ei lase tal seda teha, vaid segate vahele?"
SÜÜALUNE: "Ma ei sega, härra kohtunik, mind kutsuti kui jumalikud ravivõtted enam ei aidanud. Vabandage, aga milles seisneb minu süü?"
PEAKOHTUNIK: "Alates praegusest hetkest olete kohe kindlasti süüdistatav jumalateotuses ja issanda võimete üle kahtlemises. Nagu ma aru saan, siis olete seda teinud mitukümmend aastat. Teiseks oleme saanud kaebuse keisrilt endalt. Te olevat teda niimoodi kõdistanud, et ta sai krambid."
SÜÜALUNE: "See polnud kõdistamine, vaid ma tõmbasin keisrihärra äranihkunud selgroo uuesti paika. Kuna mööda selgroogu jooksevad närvikanalid, siis pole haruldane, et nii kauaaegsest troonilistumisest tekkinud selgroonihkega võivad kaasneda mõned lihaste tõmblused."
PEAKOHTUNIK: "Kas teadsite, et keiser on jumala asemik maa peal? Jumal on ta meile andnud, seega saab teda ravida vaid jumal ise?"
SÜÜALUNE: "Ka jumal poleks ilma selgroogu paikatõmbamise ja krampideta hakkama saanud."
PEAKOHTUNIK: "Kohtusaalis viibijad! Te kuulsite praegu oma kõrvadega otsest ketserlikku ülestunnistust! See ei saa mitte kuidagi jääda karistuseta! Ma määran Teile, härra kiropraktik, üpris omanäolise hukkamisviisi. Ma teen seda esimest korda. Muidu oleks Teid võinud ju lihtlabaselt neljaks käristada, aga seekord sain ma inspiratsiooni armulise keisrihärra juhtumist. Ma annan autodafeele sootuks uue tähenduse! Kuulake kohtuotsust! Käesolevaga mõistan härra kiropraktiku surma kõdistamise läbi. Jah, just nii! Las see saab toimuma avalikul hukkamisplatsil ja sadade pealtvaatajate silme all. Hukkamisel võtta tarvidusele kõik vastavad hukkamisriistad. Otsus viia täide homme hommikul. Kõik!"
KOHTUABI: "Kohtuistung on lõppenud! Süüdimõistetu, püsti tõusta, peakohtunik lahkub!"
PEAKOHTUNIK: "Istuge! Nii! Mis meil siin siis on... Kes Te olete ja mis on Teie nimi?"
SÜÜALUNE: "Austatud eesistuja, mina olen kiropraktik ja mu nimi on..."
PEAKOHTUNIK: "Küllalt! Mul polegi Teie nime tarvis, härra kiropraktik. Kas Te oskate aimata, miks Te siin minu palge ees olete?"
SÜÜALUNE: "Ma ravin inimesi ja..."
PEAKOHTUNIK: "Te olete sellepärast siin, sest arvate ennast olevat parem ravija kui meie issand!"
SÜÜALUNE: "Teie Kõrgeausus, mul on meditsiiniline kõrgem haridus ja ma olen inimesi ravinud juba mitukümmend aastat. Kõik on terveks saanud. Issanda ravimisvõimes ma pole kunagi kahelnud."
PEAKOHTUNIK: "Aga miks Te siis ei lase tal seda teha, vaid segate vahele?"
SÜÜALUNE: "Ma ei sega, härra kohtunik, mind kutsuti kui jumalikud ravivõtted enam ei aidanud. Vabandage, aga milles seisneb minu süü?"
PEAKOHTUNIK: "Alates praegusest hetkest olete kohe kindlasti süüdistatav jumalateotuses ja issanda võimete üle kahtlemises. Nagu ma aru saan, siis olete seda teinud mitukümmend aastat. Teiseks oleme saanud kaebuse keisrilt endalt. Te olevat teda niimoodi kõdistanud, et ta sai krambid."
SÜÜALUNE: "See polnud kõdistamine, vaid ma tõmbasin keisrihärra äranihkunud selgroo uuesti paika. Kuna mööda selgroogu jooksevad närvikanalid, siis pole haruldane, et nii kauaaegsest troonilistumisest tekkinud selgroonihkega võivad kaasneda mõned lihaste tõmblused."
PEAKOHTUNIK: "Kas teadsite, et keiser on jumala asemik maa peal? Jumal on ta meile andnud, seega saab teda ravida vaid jumal ise?"
SÜÜALUNE: "Ka jumal poleks ilma selgroogu paikatõmbamise ja krampideta hakkama saanud."
PEAKOHTUNIK: "Kohtusaalis viibijad! Te kuulsite praegu oma kõrvadega otsest ketserlikku ülestunnistust! See ei saa mitte kuidagi jääda karistuseta! Ma määran Teile, härra kiropraktik, üpris omanäolise hukkamisviisi. Ma teen seda esimest korda. Muidu oleks Teid võinud ju lihtlabaselt neljaks käristada, aga seekord sain ma inspiratsiooni armulise keisrihärra juhtumist. Ma annan autodafeele sootuks uue tähenduse! Kuulake kohtuotsust! Käesolevaga mõistan härra kiropraktiku surma kõdistamise läbi. Jah, just nii! Las see saab toimuma avalikul hukkamisplatsil ja sadade pealtvaatajate silme all. Hukkamisel võtta tarvidusele kõik vastavad hukkamisriistad. Otsus viia täide homme hommikul. Kõik!"
KOHTUABI: "Kohtuistung on lõppenud! Süüdimõistetu, püsti tõusta, peakohtunik lahkub!"
neljapäev, 7. mai 2009
SURSTRÖMMING
Setu istus Tallinn – Nižni-Novgorod rongi platskaardvagunis ja tiksus vaikselt kodu poole. Ta käis pealinnas alimente sularahas maksmas ning sõitis nüüd väga masendunult tagasi tallu. Kogu tee mõtles ta ainult kui loll ta võis olla kui astus mõned aastad tagasi ärijuhtimist õppima. Esimest korda suurlinnas viibimine viis temalt igasuguse aja- ja kohataju. Õpingud lõppesid ohjeldamatute prallede virrvarriga, mis tipnes ühe üllatusliku külastusega. Ühel kohutaval pohmahommikul trampis keegi naisterahvas setu üürikorteri ukse taga ja nõudis sisselaskmist. Setu suutis lõpuks ukse avada ning sissetunginud naine väitis, et setu olevat tema lapse isa. Tekkis paras skandaal, mille tulemusena mõisteti setu süüdi ning talle määrati kaela alimendid. Järgnes pikem joomaperiood ja depressioon ning setu katkestas õpingud ja suundus tagasi maale. Kohusetundliku ja tehnoloogiavõõra inimesena eelistas ta igal kuul pealinnas sularahas alimente maksmas käia.
Rongis oli vaikne. Rahvas istus omaette ning keegi ei lärmanud. Vahepeatuses astus rongi kamp mustlasi, kes hõivasid arvukuse ja käraga kogu vaguni. Nad hakkasid valjuhäälselt kogu oma varandust lahti pakkima. Istmetele ilmusid ajalehepaberipakid, need harutati lahti ja kukuti mingit sööki mugima. Juba käis ringi ka viinapudel. Vagunis hakkas levima sibula-küüslaugu hais. Lähemal istuv rahvas tõmbus eemale. Setu vahtis toimuvat klaasistunud silmadega.
Korraga käis mustlaste keskel pauk ning vagunit tabas vähemalt kümnesekundiline vaikus. Kogu mustlaste bande kivistus hetkeks. Korraga hakkas kõige vanem neist täiest kõrist röökima. Selle peale kukkus kogu mustlaste kamp ringi sebima. Mõned neist hakkasid oma kompsudes sorima, osad kiirustasid rongiaknaid avama. Oli kuulda kõõksumist. Ülejäänud vagunitäis rahvast jälgis seda karja uskumatute nägudega. Ja just sel hetkel hoovas kogu rahva ninna täiesti enneolematut ja kirjeldamatut lehka. Inimesed vaatasid üksteisele otsa ning algas üleüldine paanika. Need, kes paugupealt oksele ei hakanud, püüdsid leida teed väljapääsu poole. Kuid väljapääsu uksed olid millegipärast kinni kiilunud. Uste juures tekkis inimtropp, kus ülemised karjusid sellepärast, et nad ei saanud rongiuksi lahti ja alumised sellepärast, et neil seljas elati.
Hais ja paanika läksid üha hullemaks. Lehk meenutas mädaneva raipe aroomi mingi iseäraliku aktsendiga, mida keegi ei suutnud ära tunda. Mustlased olid suutnud ennast mõnevõrra koguda ning keegi nende hulgast heitis mingi imeliku karbi muu rahva suunas. Karp tabas setut otse pähe. Karbi sisu valgus mööda tema juukseid ja nägu alla. Setu oli juhtunust niivõrd rabatud, et ei taibanud muud teha kui õhku ahmida. Kahjuks voolas tema kopsudesse vänge raipehais, mis kiskus kogu tema hingamissüsteemi krampi. Rahvas tema ümber sattus veel hullemasse paanikasse, sest kõik üritasid setust kaugemale hoida. Krampide vahel püüdis setu karbiga tutvust teha. Karbi peal oli kirjas „Surströmming“. Setule ei öelnud see sõna mitte midagi. Ta ragistas ajusid, miks pidi keegi sellisesse karpi kaanetama mingi erilise jälkuse.
„Mäda... heeringas... !“ röökis keegi vanem härra oksehoogude vahele.
„Nii et see on ikkagi söök...,“ mõtles setu. „Kes see kuramus söögiga niimoodi mängib? Algul lastakse toit pahaks ja äraviskamise asemel topitakse konservi?! Ma löön selle raisa maha! Kas te teate ka kui raskelt toit lauale tuleb? Vabandage, mul on halb...“
Setu langes minestusse. Mitte selle võika raipeleha pärast. Luhtaläinud õpingud, mahajoodud rahad, pähemääritud alimendid, masendav kolkaelu, kestev depressioon ja nüüd ka veel skandaal mädanenud kalaga lõid setul ülepeakaela kokku ning tema tervis ei pidanud enam koormusele vastu. Minestus läks üle koomaks, sest keegi ei olnud võimeline setut aitama. Kogu vagunitäis rahvast vajas ise arstiabi. Paljud ka psühhiaatrilist abi. Setu aga enam koomast välja ei tulnudki.
Mõnikord piisab ainult väikesest süütust juhusest kui kõik üle pea lõplikult kokku lööb ja kogu elu vastu taevast lendab.
Rongis oli vaikne. Rahvas istus omaette ning keegi ei lärmanud. Vahepeatuses astus rongi kamp mustlasi, kes hõivasid arvukuse ja käraga kogu vaguni. Nad hakkasid valjuhäälselt kogu oma varandust lahti pakkima. Istmetele ilmusid ajalehepaberipakid, need harutati lahti ja kukuti mingit sööki mugima. Juba käis ringi ka viinapudel. Vagunis hakkas levima sibula-küüslaugu hais. Lähemal istuv rahvas tõmbus eemale. Setu vahtis toimuvat klaasistunud silmadega.
Korraga käis mustlaste keskel pauk ning vagunit tabas vähemalt kümnesekundiline vaikus. Kogu mustlaste bande kivistus hetkeks. Korraga hakkas kõige vanem neist täiest kõrist röökima. Selle peale kukkus kogu mustlaste kamp ringi sebima. Mõned neist hakkasid oma kompsudes sorima, osad kiirustasid rongiaknaid avama. Oli kuulda kõõksumist. Ülejäänud vagunitäis rahvast jälgis seda karja uskumatute nägudega. Ja just sel hetkel hoovas kogu rahva ninna täiesti enneolematut ja kirjeldamatut lehka. Inimesed vaatasid üksteisele otsa ning algas üleüldine paanika. Need, kes paugupealt oksele ei hakanud, püüdsid leida teed väljapääsu poole. Kuid väljapääsu uksed olid millegipärast kinni kiilunud. Uste juures tekkis inimtropp, kus ülemised karjusid sellepärast, et nad ei saanud rongiuksi lahti ja alumised sellepärast, et neil seljas elati.
Hais ja paanika läksid üha hullemaks. Lehk meenutas mädaneva raipe aroomi mingi iseäraliku aktsendiga, mida keegi ei suutnud ära tunda. Mustlased olid suutnud ennast mõnevõrra koguda ning keegi nende hulgast heitis mingi imeliku karbi muu rahva suunas. Karp tabas setut otse pähe. Karbi sisu valgus mööda tema juukseid ja nägu alla. Setu oli juhtunust niivõrd rabatud, et ei taibanud muud teha kui õhku ahmida. Kahjuks voolas tema kopsudesse vänge raipehais, mis kiskus kogu tema hingamissüsteemi krampi. Rahvas tema ümber sattus veel hullemasse paanikasse, sest kõik üritasid setust kaugemale hoida. Krampide vahel püüdis setu karbiga tutvust teha. Karbi peal oli kirjas „Surströmming“. Setule ei öelnud see sõna mitte midagi. Ta ragistas ajusid, miks pidi keegi sellisesse karpi kaanetama mingi erilise jälkuse.
„Mäda... heeringas... !“ röökis keegi vanem härra oksehoogude vahele.
„Nii et see on ikkagi söök...,“ mõtles setu. „Kes see kuramus söögiga niimoodi mängib? Algul lastakse toit pahaks ja äraviskamise asemel topitakse konservi?! Ma löön selle raisa maha! Kas te teate ka kui raskelt toit lauale tuleb? Vabandage, mul on halb...“
Setu langes minestusse. Mitte selle võika raipeleha pärast. Luhtaläinud õpingud, mahajoodud rahad, pähemääritud alimendid, masendav kolkaelu, kestev depressioon ja nüüd ka veel skandaal mädanenud kalaga lõid setul ülepeakaela kokku ning tema tervis ei pidanud enam koormusele vastu. Minestus läks üle koomaks, sest keegi ei olnud võimeline setut aitama. Kogu vagunitäis rahvast vajas ise arstiabi. Paljud ka psühhiaatrilist abi. Setu aga enam koomast välja ei tulnudki.
Mõnikord piisab ainult väikesest süütust juhusest kui kõik üle pea lõplikult kokku lööb ja kogu elu vastu taevast lendab.
esmaspäev, 4. mai 2009
SAATEJUHI HOMMIK
Mis toimub? Mis kell on ja kus ma üldse olen? Jumal kui halb on... Eile õhtul olin juubelil. Kõik algas kenasti – lilled, kingitused, kõned, seltskondlik jutuajamine, tort, öäkk, suupisted. Alkoholi koguse ja varieeruvusega pakuti küll üle. Ürituse alguses paistis kõik kontrolli all olevat. Väike pokaal šampanjat ei tee ju kellelegi paha ja kokku tuleks juubilariga ju ikka lüüa. Mul polnud mitte mingit kavatsust rohkem kui üks-kaks pokaali võtta, sest pidin täna hommikuks vormis olema. Ma ei tea, kas mulle avaldasid mõju uued noored tütarlapsed, kes üritusel viibisid või joodeti mind sihilikult ülearu, igal juhul seda, kuidas ma koju jõudsin, ei mäleta.
Tavaliselt ärkan ma kell 6, et end valmis seada. Nüüd aga ärkasin kell 6 lihtsalt sellepärast, et mul pole olnud enne veel nii halb kui tol hetkel. Üles tõusmine võrdunuks kindla hukkumisega, seetõttu vabisesin voodis kuni uuesti poolunne jäin. Mind äratas telefoni teel toimetaja abi kell 7.30. Suutsin mingi ime läbi oma mobla üles leida ja veelgi imepärasem oli see, et suutsin sellele ka vastata. Lubasin stuudiosse tulla.
Tunnen ennast veel vähemalt 3 promillises joobes olevat. Ja just sel hetkel laskub minu peale kõigi aegade suurim pohmelus. Pea sees on raudselt veel üks pea ja see ei mahu enam kuidagi ära. Kukal ja meelekohad tuikavad südame puperdamisega samasuguses tempos. Huuled on eelmise päeva mingist joogist, maitse järgi vist lagritsaliköörist, üksteise külge kleepunud. Nüüd pidin neid suisa näppe kasutades lahti rebima. Pea käib ringi... Sisikond käib ringi... Tuba pöörleb... Süda hakkab pahaks kiskuma. Jumal kui halb...
Pean ennast suutma üles ajada. Pean tööle minema. Saade algab kohe varsti... Kuidas küll ekraanil vaatamisväärne välja näha? Ei aita ka meigikunstniku juurde minek.
Kuradi päkapikud, jätke mind ometi rahule! Hammaste pesu ei aita... Andke haamrit! Oh pagan, täna oli ju see päev, kus majas pole vett.
Kummaline, põrand kõigub kui püsti end ajada. Ma pole ju laevas? Tahaks öökida, aga ei suuda. Isegi sülg ei leia teed makku, mis avaldab eilse ürituse kohta tõsist protesti. Kus mu riided on? Ma pean saadet tegema… Kui ma toast välja saan, tuleb veel pool tundi palavas ja ülerahvastatud bussis sõita… Ei ole kerge võtta eelmisel päeval napsu ja järgmisel hommikul olla ekraanikõlblik.
Tellimine:
Postitused (Atom)