reede, 3. detsember 2010

SÕBRALIK VESTLUS

BUSSIJUHT (lõbusalt): "Tere! Mina olen selle bussi juht, mis peaks teie seltskonna pealinna viima."
GRUPIJUHT (mahedalt): "Tere-tere, väga tore!"
BUSSIJUHT (lahkelt): "Kui palju siis neid ratastoole on, mida vaja bussi ära mahutada? Palju teid üldse kokku on?"
GRUPIJUHT (segaduses): "Eee.... Millised ratastoolid? Nad on nägemispuudega."
BUSSIJUHT (rõõmsalt): "Jajah. Et kas siis on ratastoole ja kui palju neid on?"
GRUPIJUHT (tõsiselt): "Vabandust, ma just ütlesin, et nad on nägemispuudega."
BUSSIJUHT (sõbramehelikult): "No mõni ratastool teil ikka kamba peale on, nagu alati. Vaadake, ma ei saa ratastoole salongi võtta, need tuleb ikka pagasiruumi paigutada."
GRUPIJUHT (kurjalt): "Kurat võtaks, kas te ei saanud aru, mis ma ütlesin?! Nad on nägemispuudega! Pimedad, mõistate? Muid probleeme ei ole. Mingeid ratastoole pole neile vaja, ega nad jalutud ju pole! Ma pole veel varem näinud kedagi, kes ei tee vahet nägemispuudel ja liikumispuudel!"
BUSSIJUHT (arusaamatult): "Nii et siis ratastoole pole?"
GRUPIJUHT (irooniliselt): "Kujutage ette, et ei ole jah!"
BUSSIJUHT (leppinult): "No selge siis!"
GRUPIJUHT (kergendunult): "Lõpuks ometi, tänu taevale!"
BUSSIJUHT (abivalmilt): "Aga kui mõni ratastool siiski tekib, siis andke varakult märku."
GRUPIJUHT (hämmeldunult): "Mida...?"

neljapäev, 2. detsember 2010

SIND OTSIDES

Peale maailmasõja lõppemist tõusis telesaade "Sind otsides" mitmeks aastaks vaadatavuse tippu.

kolmapäev, 17. november 2010

UUS SÖÖGIKOHT NÜÜD AVATUD!

MENÜÜ

Eelroad
Mannapuder al dente
Toored munad majoneesis
Friteeritud jahu
Täidetud seakärss (iga päev eri täidis!)

Salatid
Sügavkülmutatud aedviljade mix
Õunapuulehtede salat linnusulgedega

Supid
Hapupiimasupp 10 kg-se kõrvitsa sees
Hüaanimaksapuljong
Kohvipurusupp
Kondipüreesupp
Putukaseljanka

Praed
Keedetud sapp tabascokastmes
Üleküpsetatud vesirott
Veisesooled mustrõikamarinaadis
Tarrend paavianisilmade ja -lihaga
Sügavkülmikurisotto
Raisakotka magu koorekastmes
Pühvliudara lõigud
Tolmurullid india moodi
Marineeritud lahkliha
Küpsetatud kerakala (roa tellijale ekstrapakkumine – tasuta hauaplats mis iganes kalmistul)

Desserdid
Küüslauguvaht
Kohupiimaminett

Menüü täieneb jooksvalt.

JUTUSTUS RAAMATUST JA SELLE SISUST

Kord hakati ühte väga tähtsat raamatut lugema. Aga see, millest raamatus juttu oli, on juba hoopis teine lugu.

laupäev, 17. juuli 2010

IGIHALJAD KÜSIMUSED vol.2

Kui eraldada ühte ruumi grupp inimesi ja nad kõik toituvad nädala jooksul täpselt samadest toiduainetest samades kogustes, siis kas nende inimeste väljaheited lõhnavad nädala lõpus ühtemoodi?

teisipäev, 15. juuni 2010

MÄLESTUS IMEILUSAST PÄEVAST (LUGU, MIS ALGAS EI MILLESTKI JA EI VII KUHUGILE)

Sattusin ühel imeilusal päeval mingisse imelikku ruumi. Lubati paar liitrit viina ja kästi otsida anum, kuhu tulivesi kallata. Ruumis muud ei leidunud kui üks laste pissipott. Ma ei tahtnud viinast loobuda, seetõttu lasin väärt kraami potti valada. Proovisin potist juua, kuid millegipärast ajas joogi üles tagasi. Hakkasin kõõksuma. Ümbritsev ruum oli nii kuradi hirmutav, et otsustasin iga hinna eest viina manustada. Surusin öögatuse alla ja lonksasin viina. Läks sisse küll ja jäi pidama ka. Pärast hakkas juba parem ning hirmud kadusid. Varsti kadus ka pilt eest. Kui toibusin, oli mind viidud hoopis ühte teise ruumi. Ärkasin paugu peale. Ruumi nurgas põrandal istus keegi mees, jalad ette sirutatud, ja tulistas püstoliga oma varbaid puruks. Ta isegi ei iitsatanud. Oletasin, et ta on mingi karmi laksu all. Seejärel viidi mind pesemisruumi. Püüdsin riideid seljast ära võtta ja vaatasin samal ajal, kuidas mingi teine idioot vedeles äsjakasutatud dušširuumis ja lakkus põrandalt vett. Idüll oli imeline ja mul hakkas hüsteeria tekkima. Tundsin vajadust hambaid pesta, kuid mulle meenus, et mul on mingi imelik reaktsioon hambapesule – iga hambapesu ajab mind teadmata põhjustel oksele. Sestap püüdsin millegile muule keskenduda. Jõudsin just alasti võtta kui anti karm käsk seina ääres asuvasse tünni ronida. Mulle tehti selgeks, et mul on aeg ennast marineerima hakata. Tünnis hulpisid äädikavees küüslaugud, sibulad, pipraterad, seasilmad ja oblikad. Ebameeldiv oli, aga tünnis tuli kannatada paar tundi. Sisenes keegi professor, sokkide väel, ning käskis tünnist kaduda. Ma olevat tema tähtsas uurmiskraamis juba küllalt ligunenud ning oma jälje jätnud. Tulid ka mõned vanurid, kes eemaldasid ludinal oma hambaproteesid ja hakkasid professori käeviipe peale mu kehalt marinaadivedelikku lakkuma. Oli nii võigas tunne, et ma ei tundnud isegi kõdi. Ehmatasin kui mingi vanamees pika libeda keelega mu kannikate vahel surkis. Ta põlvitas, keel sügaval mu pärakus ning palus professoril läbi viia rektaalne analüüs. Seda kuuldes proovisin sealt urkast jalga lasta. Mingist prahihunnikust leidsin ka oma täisilastatud riided üles. Vanurid olid nimelt peale proteeside eemaldamist üleliigse ila oma suust mu riietega ära pühkinud. Jõle vastik oli küll kui tundsin mööda selga mingit klimpi alla voolamas. Sealt imelikust kohast ma igatahes ära pääsesin.

kolmapäev, 31. märts 2010

IGIHALJAD KÜSIMUSED vol.1

Kui vajutate vedelseebi tuubile ja sealt lendab teie käte peale vedelat seepi, siis kas teil ei teki tunnet nagu oleks keegi teie käte kohal just rahulduse saanud?

kolmapäev, 20. jaanuar 2010

LUMI LÄINUD

Väljas on kole külm. Kesktalv ikkagi. Nüüdseks on õhutemperatuur juba alla -30 kraadi. Lund on tohututes kogustes, seda pole enam kuhugile panna. Lumeuputusest tingitud kaost annab veel kaua likvideerida. Lumehanged on üle pea. Inimesed muretsevad. Kipub sellise keskmise looduskatastroofi mõõtmeid võtma. Rahvas soovib ühiselt, et lumi oleks kadunud. Nii oli see eilse õhtuni. Täna hommikul, kui rahvas aknast välja vaatas, oli lumi kadunud. Külm on alles, kuid lumi läinud. Iga viimne kui kübe. Kas saate aru, kuidas nii küll juhtuda võis?

esmaspäev, 11. jaanuar 2010

TELEVIISORI VIGURID

Kuu aega tagasi käisid mul külalised. Oli mingi kamp, kes jootis mu pildituks. Mäletan, et vaatasime telekat ja mängisime mingit lauamängu. Viinakabet vist. Peale seda üritust hakkas mul telekas imelikult käituma. Igal jumala öösel ärkasin selle peale, et telekas mängis. Ometi panin enne magamaminekut iga kord teleka kinni. Ja kell 3 öösel nagu naksti telekas töötab. Igal öösel! Heli on maksimumi peal ja kanaliks räige porno. Naabrid on juba mitmel korral ähvardanud politseisse pöörduda kui ma oma öiseid kiimahimusid ei talitse. Jube piinlik! No aga ma ju magan ega tea sellest midagi, miks igal öösel telekas nagu tellitult täpselt ühel ja samal ajal mängima hakkab. Peitsin igaks juhuks isegi puldi ära, aga ei miskit.

Täna helistas üks külalistest ja küsis, kuidas öine porno meeldib. Oleksin ta ära kägistanud kui ta oleks minult seda kuskil tänaval küsinud. Ja lõpuks selgus ka, miks mu telekas oli kahtlaselt käituma hakanud. Kui umbjoobes teadvusetuna diivani taga vedelesin, otsustasid tüübid mulle väikse vingerpussi mängida. Nad seadistasid mu teleka nii, et see lülitus igal öösel kell 3 pornokanalil maksimumheliga. Panin toru ära ja vihastasin seaks. Siis hakkasin nutma ja otsisin puldi välja.

JAMES BOND EPIC FAIL

James Bond sebis rahvamassis ja ajas oma salaasju. Korraga jäi tema ette seisma keegi soliidse väljanägemisega meesterahvas, paber näpus. Ta tõstis paberilehe silme ette ja luges sellelt sosinal mingit teksti. Seejärel küsis ta James Bondile otsa vaadates:
"Bond?"
"Uh?" mühatas James Bond.
"James Bond?"
"Y-yes?" venitas ootamatust paljastusest kohkunud James Bond.
"James Bond, secret agent double-o-seven?" küsis mees uuesti.
"Yep?" vastas James Bond ehmunult.
"James Bond, secret agent double-o-seven, licence to kill?" küsis mees veel kord.
"Yes-yes, how can I help you?" vastas James Bond rahunenult.
"OK, you may kiss my ass! Fuck you, you motherfucker! Fuck all the positive heroes!" plartsatas mees, keeras kannapealt ringi ja kadus rahvamassi.

James Bond jäi lolli näoga talle järgi vahtima. Rahvas irvitas.