kolmapäev, 26. august 2009

SALAJANE LEMMIKKIRG

Sattusin juhuslikult mõned päevad tagasi kõrtsis jutule ühe härrasmehega. Jutuajamine sai alguse intsidendist, millesse sattusin kui püüdsin kelnerile väita, et mulle toodi mingisuguse eriti rõveda kõrvalmaitsega õlu. Kelner üritas mind rahustada ja rääkis, et täpselt sama õlle oli toodud ka kõrvallauas istuvale meesterahvale ja tema polnud mitte kuidagi oma rahulolematust demonstreerinud. Käskisin sellepeale kelneril lonksu võtta. Kelner läks kuidagi ähmi täis ja võttiski meeltesegaduses klõmaka. Ta vabandas kohe ja tegi leti taha minekut. Leti taga ta kükitas ja jäi sinna pikemaks.

Kõrvallauas istuv härrasmees tuli oma õllega minu lauda. Ta seletas tasasel häälel, et toodud õllel olevat tõepoolest mingi imelik lisamaitse, aga teda ei häirivat see. Vahtisin härrat ja kuulasin joobnult tema otsekui hüpnotiseerivat juttu. Ta rääkis päris pikalt millestki, millest ma aru ei saanud. Ühtäkki hakkas ta oma eraelust pajatama ja jõudis lõpuks teemani, mis ilmselt ei ole päris minu kõrvadele mõeldud. Härrasmees teatas, et töötab suures kontoris, kus on enam kui 50 töötajat. Siis kummardus ta mulle lähemale ja sosistas mulle kõrva, et ta salajaseks lemmikkireks on tööpäeva lõpus, kui kõik on koju läinud, kõikide kontoritöötajate pehmete polsterdatud kontoritoolide põhjalik läbinuusutamine. Igal 8 tundi pealistutud toolil olevat täiesti oma eriline lõhn.

Ehkki olin täiesti täis, suutsin ma äkilise liigutusega temast eemale põrkuda. Mees püüdis mulle detailselt kirjeldada toolihaisude ja toolilistujate vahelisi seoseid ning parimaid aroome, kuid ma tuikusin välisukseni. Vaatasin üle õla ja mees pilgutas mulle õlut lonksates silma. Nägin terve öö unes kontoritoole ja neil istuvaid ametnikke. Minu arust ma isegi tundsin neid lõhnu. Järgmine hommik algas elu karmima pohmelusega.

kolmapäev, 19. august 2009

VAAKUMSEADELDIS

Mõned kuud tagasi leiutati uuel tehnoloogial põhinev isevärki vaakumseadeldis, mida kasutatakse meditsiiniliste protseduuride läbiviimiseks. Põhiolemuseks on vaakumi abil kõikvõimalike vistrike, mädapunnide, pompoonide, paisete, tsüstide, pooride või muu sarnase "tühjaks tõmbamine". Protseduur algab sellega, et patsient seisab alasti mõne minuti vaakumkambris seni kuni kõik probleemsed kohad on avanenud ning võõrsisu välja voolanud. Protseduur lõpeb piiritusvannis kümblemisega. Hoolimata sellest, et kogu toiming põhjustab kehale suuri kannatusi, on agregaat eriti populaarseks muutunud teismeliste hulgas, kes peamiselt loodavad sel kombel aknest lahti saada ja uuel viisil oma kehale teatud mõnu tekitavat valu tuua. Muudel juhtudel tuuakse patsiendid operatiivjõududega kohale. Kaebusteraamat puudub. Samuti ei ole võimalik kaevata mainitud protseduuri läbiviijaid kohtusse.